"Keisri hull"
Taustalugu
Romaan "Keisri hull" ilmus 1978. aastal. See on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid ning seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu ajal, mil kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuriga. Jaan Kross on suutnud aga kirjutada teose, millest võib välja lugeda tolleaegset olukorda. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid toimunu kohta teeb Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku, Timotheus von Bocki naise venna päevaraamat. Päevik on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19. sajandist, millest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud tegelased on ka päriselt elanud. Sisu Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus von Bock (1787–1836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. Bock šokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes abielust keisti vallastütrega ja võttes naise pärisorjade hulgast. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. |
Timotheus kirjutas memorandumi, mille saatis keisrile. Ta oli varem andnud lubaduse keisrile alati tõtt rääkida ning ta kavatses seda teha ka nüüd. Tsaar ei saanud selle manifesti avaldamist aga lubada, sest tagajärjed oleks võinud keisrile endale saatuslikuks saada. Timo saadeti vangilaagrisse avalikkusele põhjust avaldamata. Von Bock oli tahtnud teha head, kuid tingimused polnud sobivad. Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma – Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi.
Kui üheksa aasta pärast sai Vene impeeriumi uueks keisriks Nikolai I, siis pääses Timo vangistusest. Ta oli tunnistatud vaimuhaigeks ning pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta enam-vähem mõistuse juures. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta jätkas sealt, kus ta pea kümme aastat tagasi lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. |
Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel loobus ta sellest kavatsusest. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta otsustas jääda "raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti üks nendest ta segastel asjaoludel mõrvaski.
|