"Tõde ja õigus" I
Taustalugu
Tegu on romaanisarja "Tõde ja õigus" esimese, tuntuima osaga, mis ilmus 1926. aastal. Seda on korduvalt lavastatud ning sellele on ohtralt viiteid eesti kirjanduses, filmis ja mujal kultuuris. Teos on tõlgitud mitmesse eri keelde, näiteks vene, prantsuse ja soome. Sisu Andres kolib oma nooriku Krõõdaga isatalust kaugele Vargamäe Mäe tallu. Maa on vesine ja kehvapoolsem ning eelmine omanik ei ole selle eest eriti hoolt kandnud. Andres hakkab talu uuesti üles ehitama, töötades looma kombel ööd ja päevad. Rassimise kõrvalt tuleb tal vägikaigast vedada ka naabri Pearuga, kes üritab Andrest iga hinna eest kõrvaltalust välja süüa. Meeste vahel tekib palju tülisid. Kakeldakse kraavi ja piiride pärast ning jõutakse välja isegi kohtusse. Samal ajal tekib romanss Mäe talu sulase Jussi ning tüdruku Mari vahel, kes sauna elama kolivad. Krõõt sünnitab Andresele kolm tütart ning lõpuks ka poja, kuid jääb ise haigevoodisse ning sureb. Mari hakkab Krõõda palvel Mäe talu laste eest hoolitsema. Juss, olles armukade ning kartes Marit kaotada, võtab endalt elu. Mari jääbki Vargamäele perenaiseks. |
Vahepeal kasvab üles Vargamäe uus põlvkond. Andrese pojad Andres ning Indrek käivad karjas ja tütred lävivad Pearu poegadega. Peretütar Liisi otsustab Pearu poja Joosepiga abielluda ning Andres teeb nendega lõpuks kaasavara andmise näol rahu, olles varem pikalt abielu vastu olnud. Pikalt talu pärijaks peetud noor Andres aga avaldab isale enne kroonusse sõitmist, et ei soovigi Vargamäele jääda ning läheks parema meelega hoopis reisima. See jätab kõik lootused ja ootused Indrekule, Mari ja Andrese pojale, kellel on aga hoopis muud huvid.
Pearu ja Andres Teoses käsitleb Pearu Muraka ja Andres Paasi ning nende perede elu. Andres on peremees Mäe talus. Ta ei ole küll nii sõjakas kui Pearu, kuid on valmis kõigeks, et enda õigust saavutada. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Tema jaoks kehtib põhimõte, et tööd tehes tuleb ka armastus. Paraku sünnib suurest rassimisest vaid see, et ta kurnab enda naise liigselt ära ning jääb töökusest hoolimata elu lõpuks ilma ka armastusest. |
Andres annab Vargamäele sõrme, kuid see võtab temalt käe, muutudes tähtsamaks naisest, lastest, jõudeajast ning naudingutest. Ta rassib päevast päeva selle nimel, et tema järeltulijatel oleks kunagi uhke ning toimiv talu, saamata aru, et töötab pigem enda kui laste tuleviku nimel.
Pearu on Vargamäe Oru talu peremees. Ta on kaval, salalik ning visa hingega. Naabri kiusamises on ta väsimatu. Ta soovib olla Andresest ja tema talust enda omaga üle. Enamasti ei tee ta kellegi jaoks midagi ilma ise sellest kasu saamata. Siiski löövad Pearu karakteris vahel esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Tema jaoks on elu mäng, kemplemine ja jõukatsumine. |